VÕISTLUSLUGU
SAATEKS
– Urmas Kalla, Lauri Õunapuu, Taive Särg
Tänavune kohustuslik lugu on eriline mitmes mõttes, sest seob uuema ehk riimilise salmilaulu ja regilaulu elemente. Tegu on uuemat laadi rahvalaulu viisiga, millel on siiski rituaalsetele regilauludele omane refrääniline struktuur ja sinna juurde sobitatud regilaulu sõnad. Refräänsõnad ise on aga pärit uuema laulu tekstist, milles peavad dialoogi piiblitegelased Peetrus ja Pilatus, kuigi laul pole otseselt vaimuliku sisuga ja on näiteks Saksamaal saatnud laste laulumängu. Allpool on ära toodud ka selle laulu võrokeelsed sõnad. Kui võistlejad soovivad töötluses laulda, võivad nad valida kas ühe teksti või mõlemad.
1909 käisid meditsiinitudengid Alfred Mõttus (1886–1942) ja Jaan Sossi (1879–1914) Karula, Sangaste ja Rõngu kihelkondades rahvalaule üles kirjutamas. Peterburi muusikaüliõpilane August Kiiss (1882–1965), hiljem helilooja ja muusikaõpetaja (tema loomingust tunneme lastelaule „Mutionu pidu“ ja „Mu koduke on tilluke“), käis viise üles kirjutamas Mõttuse ja Sossi juhatatud laulikute juures. Mõttus (pärit Harglõ khk Taheva vallast) ja Sossi (Kambja khk Kodijärve vallast) olid ise sama kandi mehed, Kiiss aga sündinud Põhja-Tartumaal. Kogumiskäigust kirjutati ka reisikirjeldus (EÜS VI 167/93).
Sellel retkel üles kirjutatud laulu „Susi opas´ umma poiga“ sõnakujusid on siin õigekeelsuse seisukohast kohendatud. Uuema aja võro keelest kadunud potentsiaalivormid (väljendavad võimalikku tegevust) neljas viimases värsis võisid küll juba lauljale olla võõraks jäänud, nii et ta ei osanud erinevalt moodustada ainsuse (kallunõssa) ja mitmuse vorme (vaonõsõq, lammõnõsõq, kirgeneseq) ja kasutas kõigi puhul ühesugust ssa-lõppu (vt käsikirja). Samahästi võis eksida hoopis laulu ülesmärkija. Igatahes on töötluse jaoks mõeldud tekstis seq-/sõq-lõpulised mitmusevormid taastatud.
„Eesti regilaulude andmebaasi“ järgi võiks laulu pidada Eestis ainulaadseks: ta kuulub omaette laulutüüpi „Hunt pojale“, millest polegi rohkem näiteid. Ka Ülo Tedre koostatud antoloogias „Eesti rahvalaulud“ on ta sellenimelise tüübi ainus esindaja. Andmebaasil järgi on aga just Lõuna-Eestis siiski mitmeid näiteid lauludest, milles hunt oma poegadele õpetust jagab. Enamasti ei kattu ülejäänud värsid Karula laulu omadega. Vahtsõliina kihelkonnas on kirja pandud ka variant (H I 10, 314), kus esinevad sarnased värsid nii vasikate kui lammaste kohta, kuid kindlas kõneviisis, mitte potentsiaalivormis. Lisandub hoiatus tiine hobuse ja raseda naise murdmise eest.
„Peetruse ja Pilatuse laulu“ vastu on omal ajal tundnud erilist huvi ka Eesti Rahvaluule Arhiiv, nagu ilmneb ajalehe „Järvamaa“ artiklist „Rahvaluulelisi küsimusi. Uuemad eesti rahvalaulud uurimisel“ (1930. a.) Artiklis palutakse saata üheksa ülesloetud laulu rahvaomaseid tekste. Ühele neist, „Laulule Peetrusest ja Pilatusest“, on tutvustuseks lisatud sisukokkuvõte: „Peetrus ja Pilatus lähevad kõrtsi viina jooma, kuid puudub raha. Pilatus paneb ette kanavargile minna, kuid Peetrus hoiatab põrgupiinadega.“
Eesti Rahvaluule Arhiivis praegu leiduvad variandid (sealhulgas Võromaa omad, mis on enam-vähem võrokeelsed) näitavad asjakäiku enamasti veidi teisiti: kõrtsis juuakse maha üleriided, seejärel oleks vaja nälja kustutuseks kanu tappa. Võromaa variantides (üks Rõugõst, teine Põlvast) ei maini Peetrus talutuppa sooja minekut, mis muidu käib kanade tapmise jutu ette. Laulus on juttu tüüpilisest paaristegevuset “sööma-jooma”, millest mõlema puhul arutatakse, kuidas vahendeid hankida. Tegevuste järjekord võib varieeruda, kuid põrgusse satutakse lõpuks kõigi pattude pärast.
Võistluskontserdi osalistele soovitatavas tekstis on värsside järjekorda siiski muudetud ja lisatud rida (muude eesti variantide eeskujul) „mis mi sääl sis äräq juumiq“, et Pilatuse vastusele joomise kohta oleks olemas ka Peetruse küsimus. Küll jääksid laulu kaks viimast rida Peetruse ütelda, kuna Pilatus ei paista eesti variantides põrguhirmu ilmutavat (vaid ühel juhul uurib taevasse pääsemise võimalusi).
“Laulus “Susi opas´ umma poiga” võib korrata kas kõiki värsse, nagu on loomulik regilaulu puhul, või ainult viimast värssi, mis muidu jääks paarituks. “Ütle petero (pilato)” iga värsi lõpus on selles laulus lihtsalt tähendusetud refräänsõnad (nagu “juhhaidii-aidaa”) ega seostu muu tekstiga.
Teine lugu on “Peetruse ja Pilatuse” lauluga. See on tõepoolest kahekõne, kus tegelased Peetrus ja Pilatus vahelduvad (v. a. kahes viimases värsis).
Äratoodud tekstides esineb palju võro keele kõrisulghäälikut (q), mida olenevalt asukohast hääldatakse erinevalt. Kellele võro keele hääldus raskusi valmistab, see võib jätta nimetatud hääliku ka välja ütlemata. Laulus kuuldub see nagunii nõrgemini kui kõnes ja selle puudujäämine ei mõjuta ka žürii hinnangut töötlusele. Süveneda soovijaile olgu juhatuseks, et fraasi (näiteks lauluvärsi) keskel kõrisulghäälik enamasti assimileerub. See tähendab, et kui järgnev sõna algab kaashäälikuga, siis hõivab see kaashäälik ka kõrisulghääliku koha, nii et näiteks „kaeq, kos lambaq lammõnõsõq“ kõlab ligikaudu „kaek_kos lambal lammõnõsõq“; kui aga järgnev sõna algab täishäälikuga, siis muutub kõrisulghäälik kuuldamatuks („mine(q) üles Jaanimäele“), välja arvatud juhul, kui seda tahetaks eraldi rõhutada (võimalik on ka „mineq üles Jaanimäele“). Veel on tekstides ära märgitud häälikupenendus (´).
Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalid näitavad, et Eestis on sel laulul olnud erinevaid viise, kuid ükski neist ei sarnane Karula omaga Ka lähema naabruse, Rõugõ ja Põlva lauluvariante on refräänide järgi otsustades lauldud mingite teiste viisidega. Samas on Karula laulu puhul selgesti tegu just „Peetruse ja Pilatuse laulu“ (küll moondunud) refrääniga ja selle põhjal paistab tõenäoline, et on olemas olnud ka laulu kohalikud võrokeelsed sõnad, mis on sel juhul pidanud sarnanema teiste Eestist ja eriti Võromaalt üles tähendatud sõnadega. Selle oletuse valguses saigi Rõugõ ja Põlva kihelkonna sõnust kombineeritud festivali võistlejaile pakutav variant. Keele osas on seejuures järgitud Rõugõ kihelkonna vanemat keelepruuki (see on ka Karulale keeleliselt lähem).
„Peetruse ja Pilatuse kahekõne“ on Saksamaal tuntud kui laste mängulaul, Saksamaa kohta on ka oletus, et see võis olla varem meeste joomalaul. Sisu on sarnane Eesti lauluga: otsustatakse minna kõrtsi, kuid Peetrusel pole raha; Pilatus lubab joogi kinni maksta, kuid talumehe käest saadud rahaga. Laulu juurde käis lastel tähtsa näoga kõndimine, käed risti rinna peal või enda ees, kusjuures refrääni “ütles Pilatus” või „ütles Peetrus“ juures pöörati ümber ja kõnniti tagasi sama tõsise näoga. Eesti Rahvaluule Arhiivis tuvastatud variantidest on ainult Paldiskist 1927. a. M. J. Eisenile saadetud sõnade juurde märgitud, et tegu on ringmängulauluga, nimelt mehed „kahes jaus: ühed ütlevad, teised vastavad“.
SÕNAD
VARIANT I – Susi opas´ umma poiga
Susi opas´ umma poiga, ütle petero,
Kahru kattõ latsõkõista, ütle pilato:
„Mineq üles Jaanimäele, ütle petero!
Kaeq, kos kari kallunõssa, ütle pilato;
Kaeq, kos vas´kaq vaonõsõq, ütle petero;
Kaeq, kos lambaq lammõnõsõq, ütle pilato;
Kaeq, kos kitsõq kirgeneseq, ütle petero!“
– EÜS VI 257 (40a) < Karula khk., Karula v., Karula rdtjm. – A. Kiiss & J. Sossi & A. Mõttus < Marie Karjus, 42 a. (1909)
Hunt õpetas oma poega, ütle petero,
Karu kaht lapsukest, ütle pilato:
„Mine üles Jaanimäele, ütle petero!
Vaata, kus kari ehk liigub, ütle pilato;
Vaata, kus vasikad ehk (pikali) vajuvad, ütle petero;
Vaata, kus lambad ehk pikali heidavad, ütle pilato;
Vaata, kus kitsed ehk karglevad, ütle petero!“
Variant II – Peetrus ja Pilatus
„Kos mi läämiq vänderdämä?,“ ütel´ Petero.
„Kõrtsi läämiq vänderdämä,“ ütel´ Pilato.
„Mis mi sääl sis äräq juumiq?,“ ütel´ Petero.
„Uvvõq kuubaq äräq juumiq,“ ütel´ Pilato.
„Olut antas ostõmaldaq,“ ütel´ Petero.
„Viina ilma võttõmaldaq,“ ütel´ Pilato.
„Mis mi sääl sis äräq süümiq?“ ütel´ Petero.
„Tapa üte talu kanaq,“ ütel´ Pilato.
„Kas külq sest jo patt ei olõq?“ ütel´ Petero.
„Kas külq põrgun maad ei olõq?“ ütel´ Pilato.
„Jummal´ hoitkuq põrgu iistä,“ ütel´ Petero.
„Põrgu piin om väega rassõ,“ ütel´ Petero.
– H III 11, 51 (6) < Rõuge khk., Rõuge v. – Hindrik Uuk (1888)
– H, Põlva 1, 60 (28) < Põlva khk. – Joosep Hurt & Johan Hurt & Eeva Hurt (1865-1875)
„Kuhu me lähme vanderdama?“ ütles Peetrus.
„Kõrtsi lähme vänderdama,“ütles Pilatus.
„Mis me seal siis ära joome?“ ütles Peetrus.
„Uued kuued maha joome,“ ütles Pilatus.
„Õlut antakse ostmata,“ ütles Peetrus.
„Viina ilma (raha) võtmata,“ ütles Pilatus.
„Mis me seal siis ära sööme?“ ütles Peetrus.
„Tapame ühe talu kanad,“ ütles Pilatus.
„Kas küll see ju patt ei ole?“ ütles Peetrus.
„Kas küll põrgus maad ei ole?“ ütles Pilatus.
„Jumal hoitku põrgu eest,“ ütles Peetrus.
„Põrgu piin on väga raske,“ ütles Peetrus.
