2021. aasta võistluslugu - "Unelaul"
Kõigilt võistlejatelt oodatakse töötlust unelaulust, mis on jäädvustatud 1957. aastal Pauline Pehlakult Harglõ (Hargla) kihelkonnas. Fonograafirull helisalvestusega on tallel Eesti Rahvaluule Arhiivis, Eesti Kirjandusmuuseumis.
| Unelaulu helisalvestus |
| Sõnade hääldus |
|
Laulis Pauline Pehlak, 44 a. Harglõ kihelkonna Mõniste valla Kilvaku talust, salvestas Eduard Oja (1930), noodistas Taive Särg (2020). Eesti Rahvaluule Arhiiv: ERA, Fon. 280 b. Tekstile on lisatud värsse teistest Harglõ kihelkonna Mõniste valla hällilauludest. Laulikutelt Liine Lipstok, 40-50 a. (1928) ja Mari Kuus, 70 a. (1930) on tekstid üles kirjutanud Herbert Tampere; Peeter Kasuka korjatud laulud on saatnud Jaan Pähn (1890). Eesti Rahvaluule Arhiiv: ERA II 2, 37 (15); H II 32, 192 (170); ERA II 26, 135 (4). |
Ää-ää äiü ää, ää-ää äiü ää. Kasuq, latsõ, kar´ussõs, karjavitsa kandijas! Suurõ karja kaitsõjas, tsiakõisi tsiiritäjäs, hoonakõisi hoitijas. Tut´uq, tut´uq, tuvikõnõ, makaq, marja linnukõnõ! Tuvi iks tahtsõ tud´ulõ, marjakõnõ magalõ. |
Unelaulu alustati sageli äiutamisega ja seejärel mindi tasapisi üle värsside laulmisele. Ka siinsel salvestusel Pauline Pehlak esialgu laulab äiutussilpe vabamas vormis, sobitades häält viisile, ja seejärel hakkab laulma lapsele tähenduslikke sõnu. Laulmine pidi mõjuma, et titeke jääks magama ning kasvaks suureks ja tubliks. Hälli ääres laulis ema või hoidja lapsega seotud unistustest ja lootustest, aga ka hirmudest.
Pauline Pehlak (arhiiviandmetes ka Pauli(i)ne Pihlak) (1885–1971) oli 20. sajandil Harglõ kihelkonna tähtsamaid rahvalaulikuid. Laule on temalt Rahvaluulearhiivi jaoks salvestatud 1930., 1957. ja 1958. aastal, viimasel korral koos Eesti Raadioga. Tema häält võib kuulda ka raadiosaates: https://arhiiv.err.ee/vaata/laupaevaohtu-louna-eestis/latest.
Hällilaulud olid arvatavasti pikemad kui helisalvestatud näide, sest lapsed ei jää alati nii ruttu tuttu. Näide võib olla lühike seetõttu, et vaharullil ei olnud pikema jaoks ruumi, või ei tulnud laulikul hälli ja lapse puudumise tõttu sobivaid sõnu suhu. Seetõttu lisasime sõnu teistest hällilauludest, mida võib sobitada laulu jätkuks. Viisi ja esituslaadi tabamiseks soovitame kindlasti kuulata ka salvestust, sest mitmeid helikõrgusi ja pehmeid üleminekuid helide vahel ei saa noodikirjaga hästi edasi anda.
Kui on soovi leida töötluse jaoks täiendavat ainest, võiks kuulata teisigi Pauline Pehlaku lastelaule, nagu ahellaul „Tsirr-virr, lõokõnõ” või mängituslaul „Tsõe, tsõe, tsõdsele“, millega on liitunud ainest lauludest „Meri õue all“ ja „Lindude õlu“ (RKM, Mgn. 84 e ja a; leitavad aadressilt http://kivike.kirmus.ee).
Pauline Pehlakult on salvestatud ka uuemaid laule, näiteks Võrumaal levinud, ilmselt Lätist pärit viisiga vaeslapselaul: https://pt-br.facebook.com/rahvaluulearhiiv/photos/hargla-1957nuur-ma-olli-es-ma-n%C3%A4eku-kuuli-minu-oma-emav%C3%B5erasima-minnu-l%C3%A4h%C3%A4tuibu-/1931541160215315/
Kohtumiseni festivalil!
Urmas Kalla, Taive Särg
Pauline Pehlak (arhiiviandmetes ka Pauli(i)ne Pihlak) (1885–1971) oli 20. sajandil Harglõ kihelkonna tähtsamaid rahvalaulikuid. Laule on temalt Rahvaluulearhiivi jaoks salvestatud 1930., 1957. ja 1958. aastal, viimasel korral koos Eesti Raadioga. Tema häält võib kuulda ka raadiosaates: https://arhiiv.err.ee/vaata/laupaevaohtu-louna-eestis/latest.
Hällilaulud olid arvatavasti pikemad kui helisalvestatud näide, sest lapsed ei jää alati nii ruttu tuttu. Näide võib olla lühike seetõttu, et vaharullil ei olnud pikema jaoks ruumi, või ei tulnud laulikul hälli ja lapse puudumise tõttu sobivaid sõnu suhu. Seetõttu lisasime sõnu teistest hällilauludest, mida võib sobitada laulu jätkuks. Viisi ja esituslaadi tabamiseks soovitame kindlasti kuulata ka salvestust, sest mitmeid helikõrgusi ja pehmeid üleminekuid helide vahel ei saa noodikirjaga hästi edasi anda.
Kui on soovi leida töötluse jaoks täiendavat ainest, võiks kuulata teisigi Pauline Pehlaku lastelaule, nagu ahellaul „Tsirr-virr, lõokõnõ” või mängituslaul „Tsõe, tsõe, tsõdsele“, millega on liitunud ainest lauludest „Meri õue all“ ja „Lindude õlu“ (RKM, Mgn. 84 e ja a; leitavad aadressilt http://kivike.kirmus.ee).
Pauline Pehlakult on salvestatud ka uuemaid laule, näiteks Võrumaal levinud, ilmselt Lätist pärit viisiga vaeslapselaul: https://pt-br.facebook.com/rahvaluulearhiiv/photos/hargla-1957nuur-ma-olli-es-ma-n%C3%A4eku-kuuli-minu-oma-emav%C3%B5erasima-minnu-l%C3%A4h%C3%A4tuibu-/1931541160215315/
Kohtumiseni festivalil!
Urmas Kalla, Taive Särg