Veere' kokku!
Laupäeval kell 15.00 Veskiteatri juures Veere' kokku! – suur hõimupidu pikka laua veerel!
Setode ja võrokeste laulud, pilliviisid ja mängud!
Pidu veavad eest Meelika Hainsoo, Celia Roose, Tuule Kann, Krista Sildoja, Karula naase', Käokirjas, Kuldatsäuk, Sõsarõ, Väike Hellero, Madara' ja Liinatsuraq.
Kontserdil kõlavad paarikaupa need setode ja võrokeste laulud, mis sarnanevad omavahel viiside ja sageli ka sõnade poolest, nii et üks laul võib vahel olla lausa teise jätkuks. Nii saame aimu mõlema hõimu muusikapärandi ühisosast. Kavas on ka mõned Lõuna-Tartumaa laulud, mis samuti tuletavad meelde "sugulasi" Setomaalt.
Alustame lauljate ärgitamisega, edasi kõlavad karjaselaulude hõiked-huiked, mida võis kevadisel ajal meie väljadel kuulda sajandeid tagasi. Järgneb veel karjalaste laule – nii nukramaid kui trotslikumaid. Laua ääres istumise lõpetuseks pöördume aga tagasi helgemasse lapsepõlve ühes selle hällilauludega. Unemaalt liigume mängumaale: õpime laulumänge, mis on lõbuks nii lastele kui täiskasvanutele. Kui oleme endid juba kord liikvele ajanud, siis laseme hoogsalt edasi: lõikus- ja talgulauludega kiidame leivaandjaid ja söögitegijaid, kiigelauludega anname kevade haljusele hoogu juurde, lembe- ja pulmalauludega pühitseme elukevadet. Järgmiseks võtame üles teekäigulaulud ja sammume mõisahoovi. Seal teeme mõned tantsutuurid, viimaks aga koguneme Folgikoja kõrvale vana silotorni sisse ja ümber, et lõpetada kontsert mõne vägeva lugulaulu, koosmeelehõisete ja kojupöördumislauludega.
Setode ja võrokeste laulud, pilliviisid ja mängud!
Pidu veavad eest Meelika Hainsoo, Celia Roose, Tuule Kann, Krista Sildoja, Karula naase', Käokirjas, Kuldatsäuk, Sõsarõ, Väike Hellero, Madara' ja Liinatsuraq.
Kontserdil kõlavad paarikaupa need setode ja võrokeste laulud, mis sarnanevad omavahel viiside ja sageli ka sõnade poolest, nii et üks laul võib vahel olla lausa teise jätkuks. Nii saame aimu mõlema hõimu muusikapärandi ühisosast. Kavas on ka mõned Lõuna-Tartumaa laulud, mis samuti tuletavad meelde "sugulasi" Setomaalt.
Alustame lauljate ärgitamisega, edasi kõlavad karjaselaulude hõiked-huiked, mida võis kevadisel ajal meie väljadel kuulda sajandeid tagasi. Järgneb veel karjalaste laule – nii nukramaid kui trotslikumaid. Laua ääres istumise lõpetuseks pöördume aga tagasi helgemasse lapsepõlve ühes selle hällilauludega. Unemaalt liigume mängumaale: õpime laulumänge, mis on lõbuks nii lastele kui täiskasvanutele. Kui oleme endid juba kord liikvele ajanud, siis laseme hoogsalt edasi: lõikus- ja talgulauludega kiidame leivaandjaid ja söögitegijaid, kiigelauludega anname kevade haljusele hoogu juurde, lembe- ja pulmalauludega pühitseme elukevadet. Järgmiseks võtame üles teekäigulaulud ja sammume mõisahoovi. Seal teeme mõned tantsutuurid, viimaks aga koguneme Folgikoja kõrvale vana silotorni sisse ja ümber, et lõpetada kontsert mõne vägeva lugulaulu, koosmeelehõisete ja kojupöördumislauludega.