Vabalaval saab näha:
Uma Pido koorid
Kontsõrdil laul 10 kuuri kokko 240 lauljaga: Haaslava miihikuur, kammõrkuur Maarja, Kanepi segäkuur, segäkuur Kevadised Hetked, Laheda segäkuur, Mooste segäkuur, naisikuur Mai, Räpinä kammõrkuur, Võro Keskliina Kooli latsikuur ja Võro naisikuur Tempera.
Kuurõ dirigendi' omma': Ester Liblik, Kalev Lindal, Tiina Kadarpik, Andres Määr, Jaanus Prükk, Signe Rõõmus, Saidi Tammeorg.
Kontsõrdil laul 10 kuuri kokko 240 lauljaga: Haaslava miihikuur, kammõrkuur Maarja, Kanepi segäkuur, segäkuur Kevadised Hetked, Laheda segäkuur, Mooste segäkuur, naisikuur Mai, Räpinä kammõrkuur, Võro Keskliina Kooli latsikuur ja Võro naisikuur Tempera.
Kuurõ dirigendi' omma': Ester Liblik, Kalev Lindal, Tiina Kadarpik, Andres Määr, Jaanus Prükk, Signe Rõõmus, Saidi Tammeorg.
Timahavadsõ Moostõ folgi alostusõs om kontsõrt võrokeelitside laulõga. Suurõmb jago naist laulõst tulõva esitämisele ka aasta peräst neländäl Umal Pidol Põlvan Indsikurmun 28. mail 2016. Nii et Moostõ folgil saa kuulda' tulõvat aigu! Neläs Uma Pido tulõ mõtsa ja väeliidsi puiõ-teemalinõ ja tuust kõnõlõsõ' ka mitmõ' kontsõrdil laultava' laulu'. Kontsõrdi lõpulaul om Aapo Ilvesse "Puu' kasussõ' korgõs", mille Ilves kirot õkvalt tulõvadsõ Uma Pido jaos.
Viil laultas Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Tõnis Kõrvitsa, Ahti Bachblumi, Jaanus Jantsoni, Andres Määri, Erki Meistri, Siim Aimla, Urmas Kalla, Jan Rahmani, Jaan Pulga, Kauksi Ülle, Aivar Piirisilla ja Artur Adsoni loomingut.
Viil laultas Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Tõnis Kõrvitsa, Ahti Bachblumi, Jaanus Jantsoni, Andres Määri, Erki Meistri, Siim Aimla, Urmas Kalla, Jan Rahmani, Jaan Pulga, Kauksi Ülle, Aivar Piirisilla ja Artur Adsoni loomingut.
Liinats´uraq
Liinats´uraq om Tartoh ütte kjauv seto miihhilaulu park´. 2000. aastaga sügüse naksiq jo innegi harvakult üteh üles astnuq meheq kõrra perrä laulmahe kjauma. Koorih laulvaq Lõunõ-Esti juuriga meheq, kiä eläseq-liigusõq Tartoh ja kinkalõ istus sääne miihhi laul, mitä oll´kuuldaq viil saa aastaga iist seto küllih. Pääle tuu laultas muid lõunõestikiilsit laula ja setokõisi moodu perrä ümbre pantuisi vahtsit rahvalaula. Laulumiihi om kokko päält 10, kõrd astusõq üles üteq, kõrd tõõsõq, a park´ püsüs alalõ.
Liinats´uraq on Tartus koos käiv, setu meestelaulu koor. 2000. Aasta sügisel kasvas juhuslikest ühisesinemistest välja korrapärane kooskäimine. Kooris laulavad Lõuna-Eesti juurtega mehed, kes elavad või tegutsevad Tartus ja hindavad sellist meestelaulu, mida oli setu külades kuulda üle saja aasta tagasi. Peale selle lauldakse muid lõunaeestikeelseid laule ja uuemate rahvalaulude setupäraseid teisendusi. Lauljaid on üle 10, koosseisud vahelduvad, koor aga püsib.
Liinats´uraq om Tartoh ütte kjauv seto miihhilaulu park´. 2000. aastaga sügüse naksiq jo innegi harvakult üteh üles astnuq meheq kõrra perrä laulmahe kjauma. Koorih laulvaq Lõunõ-Esti juuriga meheq, kiä eläseq-liigusõq Tartoh ja kinkalõ istus sääne miihhi laul, mitä oll´kuuldaq viil saa aastaga iist seto küllih. Pääle tuu laultas muid lõunõestikiilsit laula ja setokõisi moodu perrä ümbre pantuisi vahtsit rahvalaula. Laulumiihi om kokko päält 10, kõrd astusõq üles üteq, kõrd tõõsõq, a park´ püsüs alalõ.
Liinats´uraq on Tartus koos käiv, setu meestelaulu koor. 2000. Aasta sügisel kasvas juhuslikest ühisesinemistest välja korrapärane kooskäimine. Kooris laulavad Lõuna-Eesti juurtega mehed, kes elavad või tegutsevad Tartus ja hindavad sellist meestelaulu, mida oli setu külades kuulda üle saja aasta tagasi. Peale selle lauldakse muid lõunaeestikeelseid laule ja uuemate rahvalaulude setupäraseid teisendusi. Lauljaid on üle 10, koosseisud vahelduvad, koor aga püsib.
Madara
Madar on taim, mille juurega saab värvida "seto punast". Otsides oma juuri, on viis Põlva linna naist kogunenud leelokollektiiviks, et proovida laulda esiemade kombel. "Madara`" leelonaised Ingrid Ristimäe, Anne Prangel, Merle Põlluveer, Kati Taal ja Svetlana Roht esitavad põhiliselt seto lauluemade loomingut, kuid vanaaegsete leelode kõrval on koha leidnud ka mõned omatehtud laululood. "Madara`" leelokoor on loodud alles aasta tagasi, tegevusplaane tehtud aga aastakümneteks...
Madar on taim, mille juurega saab värvida "seto punast". Otsides oma juuri, on viis Põlva linna naist kogunenud leelokollektiiviks, et proovida laulda esiemade kombel. "Madara`" leelonaised Ingrid Ristimäe, Anne Prangel, Merle Põlluveer, Kati Taal ja Svetlana Roht esitavad põhiliselt seto lauluemade loomingut, kuid vanaaegsete leelode kõrval on koha leidnud ka mõned omatehtud laululood. "Madara`" leelokoor on loodud alles aasta tagasi, tegevusplaane tehtud aga aastakümneteks...
Vel´o
Põlvas tegutsev meeste leelopark Vel´o alustas tegevust 2008 aastal sügisel. Leelopargi moodustab Setomaalt pärit 6 meest. Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil on Vel'o varasemalt osalenud ka 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 aastal. Leelopargi "VEL´O" kokkohõikaja ja juhendaja on Maria Rahasepp
Põlvas tegutsev meeste leelopark Vel´o alustas tegevust 2008 aastal sügisel. Leelopargi moodustab Setomaalt pärit 6 meest. Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil on Vel'o varasemalt osalenud ka 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014 aastal. Leelopargi "VEL´O" kokkohõikaja ja juhendaja on Maria Rahasepp
Ilotsõõr
Põlva leelokoor Ilotsõõr sai alguse 2012 a. septembris. Koori kuulub 10 noort naist, kellele meeldib kanda seto rahvarõivaid, kes huvitatud
seto kultuurist ja leelost. Eesti rahvamuusikatöötluste festivali on Ilotsõõr varasemalt osalenud 2013, 2014 aastal.
Põlva leelokoor Ilotsõõr sai alguse 2012 a. septembris. Koori kuulub 10 noort naist, kellele meeldib kanda seto rahvarõivaid, kes huvitatud
seto kultuurist ja leelost. Eesti rahvamuusikatöötluste festivali on Ilotsõõr varasemalt osalenud 2013, 2014 aastal.
|
Peeter Rebase muusikaline projekt - Möirakannel
Möirakannel on eriti pikkade keeltega pill, millesarnast ei leia ei klassikaliste ega rahvapillide hulgast. Selle mängutehnika ja ehituse põhiprintsiibid on paigas, kuid kuju ja väljendusvormid on veel muutumises. Muusika möirakandlel esitamiseks on kirjutatud spetsiaalselt sellele pillile, et oleks võimalik arvestada instrumendi eripäraga. Avastasime, et mängides seda uudset instrumenti sügavaimast bassist peaaegu flöödilaadsete kõlavärvideni, lisandub alati veel miski, mida hakkasime nimetama "möirafaktoriks". Möirafaktor on meie nägemuses igasugune isetahteline algatus, kontrollile mittealluv, ent enamasti õnneks meeldiv impulss. Möirafaktorist inspireerituna sai pill endale nimeks möirakannel. Möirakandle esmaesitlus toimus 2014 aastal Pärnu Jääfestivalil. Selleks sündmuseks sai ehitatud kuni 6-meetriste keeltega pillid. “Jäämuusika” kontserdid toimusid õues ning ruumipuudust polnud karta. Siseruumides seab paraku lava suurus piirid ka pilli pikkusele. Sellegipoolest ilmneb ka veidi lühemate keelte puhul ikkagi pillile iseloomulik isetekkeline helivärv, meenutades kord nõukogudeaegset ekskavaatorit, kord hüpersauruse armuhüüdu. |