2018. aasta kohustuslik lugu - „Lätsi küllä“
Compulsory song
Tänavu seavad osalejad uude vormi Urvaste kihelkonnast pärit loo „Lätsi küllä“.
Laulik Elisabet Teos, 63 a. Urvaste khk, Urvaste vald. Salvestas Herbert Tampere 1932. ERA, Fon 354b
![]()
|
"Lätsi küllä"
Laulu algus.
Küllä lätsi kükikalla,
Alta aia argikalla.
Kos sii kabu magama kõmpsõ?
Kabu kõmpsõ kõlgussõlõ.
(Minakõnõ kõrvalõgi.
Naksi aama armujuttu.)
Kõlgus nakas´ kõhisõma,
(EÜS VII 1111 + 1114 (156) < Urvaste khk., Urvaste v., Tuti liin - M. Pehka & R. Tamm < Miili Aalup, 60 a. (1910)
Sulgudes antud read pärinevad teisendist:
H II 24, 524/5 (325) < Karula khk., Suure-Apja - P. Einer & J. Einer < Karl Rauch, 35 a.(1887-1889))
Tõlge:
Külla läksin kükakil,
Aia alt harkisjalu.
Kuhu see neiu magama kõmpsis?
Neiu kõmpsis aganikku
Mina(kene) kõrvalegi.
Hakkasin ajama armujuttu.
Aganik hakkas kõhisema.
Laulu lõpp, 1. variant.
[Kõlgus nakas´ kõhisõma,]
Kabu nakas´ kirsatuma:
[...]
"Ennemb maka kivi kõrval!
Kivi ei kisuq, kand ei kakuq.
Poiss´(miis´) ei jätäq puttumattaq."
(EÜS VII 1111 + 1114 (156) < Urvaste khk., Urvaste v., Tuti liin - M. Pehka & R. Tamm < Miili Aalup, 60 a. (1910))
Tõlge.
[Aganik hakkas kõhisema,]
Neiu hakkas kiljuma:
"Ennem magan kivi kõrval!
Kivi ei kisu, känd ei katku.
Poiss(mees) ei jäta puutumata."
Laulu lõpp, 2. variant.
[Kõlgus nakas´ kõhisõma,]
Ainaq naksiq abisõma.
Naksi aukma Urmi, Armi,
Kilgutama kireväq koeraq.
Tull´e imä kaemagi,
Õigas´: "Tütär´, elläkene!
Miä (no) aukvaq Urmi, Armi,
Kilgutasõq kireväq koeraq?"
Tütär´ kostsõ kõrvaltagi:
"Imäkene, memmekene!
Nemäq aukvaq amõt aida."
(H II 24, 524/5 (325) < Karula khk., Suure-Apja - P. Einer & J. Einer < Karl Rauch, 35 a. (1887-1889)
Üksikute sõnade häälduse täpsustamiseks on kasutatud teisendit:
H III 11, 395/7 (37) < Urvaste khk., Restu v. - Jakob Teder (1891))
Tõlge.
[Aganik hakkas kõhisema,]
Heinad hakkasid kahisema.
Hakkasid haukuma Urmi, Armi,
Klähvima kirjud koerad.
Tuli ema vaatamagi,
Hüüdis: "Tütar, hellake!
Mida hauguvad Urmi, Armi,
Klähvivad kirjud koerad?“
Tütar kostis kõrvalt:
„Emake, memmeke!
Nemad hauguvad särki aias."
Märkus teksti kohta
Laulu töötleja võib tekstivariante vabalt kombineerida ja osa värsse soovi korral ära jätta. Teksti täiendamiseks võib kasutada ka sama laulu muid Võrumaal levinud teisendeid.
Märkus keele kohta
Lääne-Võrumaa lauluteisendite keel viitab sellele, et laul on siia jõudnud ida poolt. Siiski on mõnes variandis tunda ka kohalikku, Urvaste ja Karula kihelkonna keeletarvitust. Siin esitatud tekstid põhinevadki neil variantidel. Keele ühtlustamine on nõudnud mõningaid parandusi. Kirjaviis püüab olla häälduspärane ja annab edasi võru keele iseärasusi: häälikupeenendust (´) ja kõrisulghäälikut (q). Tekstides silma torkavat h-hääliku puudumist sõna algul tuleb võru keeles ette just vana Tartumaaga piirnevail aladel (kaasa arvatud osa Urvaste ja Karula kihelkonnast). Laulu esitajale jäägu siiski vabadus kasutada sellist võru keelt, mis on talle tuttavam.
Küllä lätsi kükikalla,
Alta aia argikalla.
Kos sii kabu magama kõmpsõ?
Kabu kõmpsõ kõlgussõlõ.
(Minakõnõ kõrvalõgi.
Naksi aama armujuttu.)
Kõlgus nakas´ kõhisõma,
(EÜS VII 1111 + 1114 (156) < Urvaste khk., Urvaste v., Tuti liin - M. Pehka & R. Tamm < Miili Aalup, 60 a. (1910)
Sulgudes antud read pärinevad teisendist:
H II 24, 524/5 (325) < Karula khk., Suure-Apja - P. Einer & J. Einer < Karl Rauch, 35 a.(1887-1889))
Tõlge:
Külla läksin kükakil,
Aia alt harkisjalu.
Kuhu see neiu magama kõmpsis?
Neiu kõmpsis aganikku
Mina(kene) kõrvalegi.
Hakkasin ajama armujuttu.
Aganik hakkas kõhisema.
Laulu lõpp, 1. variant.
[Kõlgus nakas´ kõhisõma,]
Kabu nakas´ kirsatuma:
[...]
"Ennemb maka kivi kõrval!
Kivi ei kisuq, kand ei kakuq.
Poiss´(miis´) ei jätäq puttumattaq."
(EÜS VII 1111 + 1114 (156) < Urvaste khk., Urvaste v., Tuti liin - M. Pehka & R. Tamm < Miili Aalup, 60 a. (1910))
Tõlge.
[Aganik hakkas kõhisema,]
Neiu hakkas kiljuma:
"Ennem magan kivi kõrval!
Kivi ei kisu, känd ei katku.
Poiss(mees) ei jäta puutumata."
Laulu lõpp, 2. variant.
[Kõlgus nakas´ kõhisõma,]
Ainaq naksiq abisõma.
Naksi aukma Urmi, Armi,
Kilgutama kireväq koeraq.
Tull´e imä kaemagi,
Õigas´: "Tütär´, elläkene!
Miä (no) aukvaq Urmi, Armi,
Kilgutasõq kireväq koeraq?"
Tütär´ kostsõ kõrvaltagi:
"Imäkene, memmekene!
Nemäq aukvaq amõt aida."
(H II 24, 524/5 (325) < Karula khk., Suure-Apja - P. Einer & J. Einer < Karl Rauch, 35 a. (1887-1889)
Üksikute sõnade häälduse täpsustamiseks on kasutatud teisendit:
H III 11, 395/7 (37) < Urvaste khk., Restu v. - Jakob Teder (1891))
Tõlge.
[Aganik hakkas kõhisema,]
Heinad hakkasid kahisema.
Hakkasid haukuma Urmi, Armi,
Klähvima kirjud koerad.
Tuli ema vaatamagi,
Hüüdis: "Tütar, hellake!
Mida hauguvad Urmi, Armi,
Klähvivad kirjud koerad?“
Tütar kostis kõrvalt:
„Emake, memmeke!
Nemad hauguvad särki aias."
Märkus teksti kohta
Laulu töötleja võib tekstivariante vabalt kombineerida ja osa värsse soovi korral ära jätta. Teksti täiendamiseks võib kasutada ka sama laulu muid Võrumaal levinud teisendeid.
Märkus keele kohta
Lääne-Võrumaa lauluteisendite keel viitab sellele, et laul on siia jõudnud ida poolt. Siiski on mõnes variandis tunda ka kohalikku, Urvaste ja Karula kihelkonna keeletarvitust. Siin esitatud tekstid põhinevadki neil variantidel. Keele ühtlustamine on nõudnud mõningaid parandusi. Kirjaviis püüab olla häälduspärane ja annab edasi võru keele iseärasusi: häälikupeenendust (´) ja kõrisulghäälikut (q). Tekstides silma torkavat h-hääliku puudumist sõna algul tuleb võru keeles ette just vana Tartumaaga piirnevail aladel (kaasa arvatud osa Urvaste ja Karula kihelkonnast). Laulu esitajale jäägu siiski vabadus kasutada sellist võru keelt, mis on talle tuttavam.