PRESSITEADE
27. aprill 2014
Mooste folgilt noppis peapreemia ansambel Miinus Seitse
Eile, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali " Moisekatsi Elohelü" peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. Tuhande eurose peapreemia pani välja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500 eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska Muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. Atria Eesti AS rahastatav sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva Maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.
Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi Pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska Muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti Rahvaluule Arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro Instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.
Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi
žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.
Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu,
millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul "Oppus
neiodõlõ" ("Õpetus neidudele"), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omataoliseks olid muutnud.
Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitajad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa,
Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.
Festivali peakorraldaja Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja
rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.
Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina Vallavalitsus ja Põlva Maavalitsus.
27. aprill 2014
Mooste folgilt noppis peapreemia ansambel Miinus Seitse
Eile, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali " Moisekatsi Elohelü" peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. Tuhande eurose peapreemia pani välja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500 eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska Muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. Atria Eesti AS rahastatav sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva Maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.
Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi Pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska Muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti Rahvaluule Arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro Instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.
Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi
žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.
Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu,
millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul "Oppus
neiodõlõ" ("Õpetus neidudele"), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omataoliseks olid muutnud.
Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitajad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa,
Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.
Festivali peakorraldaja Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja
rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.
Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina Vallavalitsus ja Põlva Maavalitsus.
Folgisuvi algab Moostest
Juba 15. aastat on folgisuvesid avanud Eesti rahvamuusikatöötluste festival "Moisekatsi Elohelü". Selgi aastal pakub 25.-26. aprillil Põlvamaal Mooste mõisas toimuv festival elamusi ja põnevaid töötlusi eesti rahvamuusikast.
Reedel, 25. aprillil kell 20 saab festival avapaugu Mooste järvel kanuude- ja Lõuna-Eesti parimate lõõtsamängijatega ning jätkub simmaniga Mooste Folgikojas.
Festival kulmineerub laupäeval kell 18 algava võistlus- ja galakontserdiga, kus astub üles 19 ansamblit ligi 120 muusikuga. Iga aastaga tihenevast esinejate konkurentsist jäid sel korral sõelale esimest korda Moostes võistlevad Soome muusikud Tarvaantytär, duo Esterin Teekannu ja Tranq/mit , keda saab festivaliväliselt kuulata ka juba reedestel kontsertidel nii Räpinas kui Põlvas. Eestit esindavad pärimusmuusika mõttemustrite kajastaja Ars Apta ning varasemate aastate laureaadid Miinus Seitse Tallinnast ja Greip Pärnust. Esindamata ei jää ka Värska ning Lõuna-Eesti, sest näha ja kuulda saab ka ansamblit Soejoro ja KoKoKo.
Lisaks traditsioonilisele võistluskontserdile ning päikese loojangu mängimisele Mooste järve ääres Põlvamaa parimate lõõtsamängijatega, toimub reedel Mooste Folgikojas simman, laupäeval Mõisatuur ning vanas sepikojas saab õppida Kihnu Poistega kihnu laule, ajada südaööl hiidlastega tõrva ja kuulata põrgulaule ansambli Liinatsuraq esituses.
Kogu festivali programmiga saab täpsemalt tutvuda http://folkfest.weebly.com/.
Festivali peapreemiaks on 1000 eurot, millega kaasneb Ilme ning Riho Kulla skulptuur "Laulev neiu".
Festivali žürii tööd juhib helilooja Olav Ehala ning 15. korda osaleb žürii töös festivali patroon Ingrid Rüütel.
Festivali piletid müügil Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/muu/?concert=142689
Festivali kahepäeva pass eelmüügis 20 eurot, kohapeal 25 eurot.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriks Räpina Vallavalitsus ja Põlva Maavalitsus.
Juba 15. aastat on folgisuvesid avanud Eesti rahvamuusikatöötluste festival "Moisekatsi Elohelü". Selgi aastal pakub 25.-26. aprillil Põlvamaal Mooste mõisas toimuv festival elamusi ja põnevaid töötlusi eesti rahvamuusikast.
Reedel, 25. aprillil kell 20 saab festival avapaugu Mooste järvel kanuude- ja Lõuna-Eesti parimate lõõtsamängijatega ning jätkub simmaniga Mooste Folgikojas.
Festival kulmineerub laupäeval kell 18 algava võistlus- ja galakontserdiga, kus astub üles 19 ansamblit ligi 120 muusikuga. Iga aastaga tihenevast esinejate konkurentsist jäid sel korral sõelale esimest korda Moostes võistlevad Soome muusikud Tarvaantytär, duo Esterin Teekannu ja Tranq/mit , keda saab festivaliväliselt kuulata ka juba reedestel kontsertidel nii Räpinas kui Põlvas. Eestit esindavad pärimusmuusika mõttemustrite kajastaja Ars Apta ning varasemate aastate laureaadid Miinus Seitse Tallinnast ja Greip Pärnust. Esindamata ei jää ka Värska ning Lõuna-Eesti, sest näha ja kuulda saab ka ansamblit Soejoro ja KoKoKo.
Lisaks traditsioonilisele võistluskontserdile ning päikese loojangu mängimisele Mooste järve ääres Põlvamaa parimate lõõtsamängijatega, toimub reedel Mooste Folgikojas simman, laupäeval Mõisatuur ning vanas sepikojas saab õppida Kihnu Poistega kihnu laule, ajada südaööl hiidlastega tõrva ja kuulata põrgulaule ansambli Liinatsuraq esituses.
Kogu festivali programmiga saab täpsemalt tutvuda http://folkfest.weebly.com/.
Festivali peapreemiaks on 1000 eurot, millega kaasneb Ilme ning Riho Kulla skulptuur "Laulev neiu".
Festivali žürii tööd juhib helilooja Olav Ehala ning 15. korda osaleb žürii töös festivali patroon Ingrid Rüütel.
Festivali piletid müügil Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/muu/?concert=142689
Festivali kahepäeva pass eelmüügis 20 eurot, kohapeal 25 eurot.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriks Räpina Vallavalitsus ja Põlva Maavalitsus.
Kikka Karla (1914-1992)
Valgjärve-Moos´te-Räpinä telg´ hoit rahvamuusikat rahva rinnan.
(Valgjärve-Moos´te-Räpinä telg´ Moisekatsi Elohelül.)
Tinahavvanõ rahvamuusikasäädüngide festival Moisekatsi Elohelü peetäs 25. – 26.04. Moos´ten. Festivali man saasõ nättäväst üts´telg´, miä om elon hoitnuq rahvamuusikat nii Vanal Võromaal ku ka laembalt – terven Eestin. Tuu telg´ köüt kolmõ valda Vana Võromaa põh´apiiri pääl, egäüts´esiq kihkonnan.
Valgjärve vallan Kanepi kihkonnan elli pikki aas´tit üle Eesti kuulsa lõõdsamiis´ Kikka Karla (1914-1992). 2014. aas´ta om kuulutõt Karl Kikka aas´tast. Timä sündümisest om nüüt 100 as´tat täüs ja tedä mälehtädäs ka Elohelül. Timä perändüst autas elon hoitaq ja edesi kanda sama Valgjärve valla pillimängjä ja ja pillimeistre Tartese Heino.
Tele tõõsõst otsast Räpinäst om peri festivali üts´ võistluslugu „Oppus neiodõlõ“. Tollõ noodiq omavaq ärq tuuduq 1886. a. Kiudoski Viido näütemängon „Mardisandid“, kos om tarvitõt vanno rahvalaula. Saman laalumängon om joba olõman laul „Setokõsõq sõitsõvaq“, midä om ildampa naatuq köütmä Hermann Julius Schmalzi (1870-1945) nimega. A õigus om tuu, et Schmalz uma „seto meeste“ laalupargiga and´ rahvalaalalõ vahtsõ elo ja timä kaudu omavaq „seto“ laaluq üle Eesti tutvast saanuq. Vahtsõmbal aol om rahvamuusikat autanuq edesi kandaq Luhatside pereh, kiä om peri säältsamast Räpinä küle alt. Esä Elmar (1908-1991) ja poig Toivo Luhats (1938-) omaq mõlõmbaq olnuq nii pillimeheq ku pillimeistriq. Toivol sai minevasta 75 aas´tat täüs. Tä om Tal´nan kamandanuq rahvamuusikaansamblit Piibar joba 1971. a. pääle. Tä om avvu sisen pidänüq Räpinä kandi põlist rahvapilli – päkäravvakannõld. Tollõ pilli jaost om täl ka opiraamat kirotõt. Minevä süküs käve tä päkäravvakannõld oppaman Mooste rahvamuusikakoolin (14.9.2013).
Nii olõmõq jõudnuq uma jutuga vällä Põlva kihkonda Moos´tehe. Tan peetäs Elohelü pito joba katsandat kõrda. 2012. aas´tast pääle tüütäs tan rahvamuusikakuul´. Aga seemeq om pant mulda hoobis varrõmb. Rahvamuusika herätäjä August Pulst käve siin ummi muusikidega 1935. a. kontsõrti anman. 1940. a. oll´ tä siin suvitaman. Rahvamuusikakooli juhataja Sildoja Krista and´e Pulsti kottalõ ka raamatu vällä: "Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi". Tinahavva (23.01.) tetti siin viinakua saalin kygõ tuu mälehtüsest illos´ kontsõrt´.
Moos´te rahvamuusikakooli märgist om vanaaoline sõlg´. Ka sõlõl om telg´. Telg´ om tuu, minkaga pandas sõlg´ rinda. Võõm´e üldäq, et Valgjärve-Mooste-Räpinä telg kand rahvamuusikat miiq rahva rinnan hilkaman. Tulkõq esiq tuud kaema Moisekatsi Elohelü suurõlõ pidolõ!
Valgjärve-Mooste-Räpina telg hoiab rahvamuusikat rahva rinnas.
(Valgjärve-Mooste-Räpina telg Moisekatsi Elohelül.)
Tänavune rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü toimub 25. – 26.04. Moostes. Festivali kaudu tuleb nähtavale teatud telg, mis on hoidnud rahvamuusikat elavana nii Vanal Võrumaal ku ka laiemalt – terves Eestis. See telg ühendab kolme valda Vana Võrumaa põhjapiiril, igaüks eri kihelkonnas.
Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas elas pikki aastaid kogu Eestis tuntud lõõtsamees Karl Kikas (1914-1992). 2014. aasta on lõõtspillimängijate poolt kuulutatud Karl Kikka aastaks. Tema sünnist möödub 100 aastat ja tema pärand lisab värvi ka tänavusele Elohelüle. Seda pärandit aitab elus hoida ja edasi kanda sama valla pillimees ja ja pillimeister Heino Tartes.
Telje teisest otsast, Räpinast, tuleb festivali kohustuslik võistluslugu „Oppus neiodõlõ“. Selle noodid on ära toodud 1886. a. pärinevas Viido Kiudoski näütemängus „Mardisandid“, kus esitatakse vanu rahvalaule. Samas näidendis leidub juba ka laul „Setokõsõ sõitsõva“, mida hiljem on hakatud seostama Hermann Julius Schmalzi (1870-1945) nimega. Igatahes on tõsi, et Schmalz oma „seto meeste“ laulukooriga andis rahvalauludele uutmoodi elu ja suuresti tänu temale on „setu“ laulud kogu Eestis tuntuks saanud. Uuemal ajal on rahvamuusikat aidanud edasi kanda Luhatsite pere, kes on pärit sealtsamast Räpina külje alt. Isa Elmar (1908-1991) ja poeg Toivo Luhats (1938-) on mõlemad olnuq nii pillimehed kui pillide valmistajad. Toivol täitus mullu 75 eluaastat. Ta om Tallinnas juhatanud rahvamuusikaansamblit Piibar juba alates 1971. a. Ta on aus pidanud Räpina kandi eripärast päkärauakannelt. Selle pilli kohta on tal kirjutatud ka õpperaamat. Möödunud sügisel käis ta pälarauakannelt tutvustamas Mooste rahvamuusikakoolis.
Nii olemegi jutuga jõudnud Põlva kihelkonda Moostesse. Siin peetakse Elohelü festivali juba kaheksandat korda. 2012. aastast alates töötab siin rahvamuusikakool. Aga seeme on mulda pandud hoopis varem. Rahvamuusika ärataja August Pulst käis Moostes oma muusikutega 1935. a. kontserti andmas. 1940. a. oli ta siin suvitamas. Rahvamuusikakooli juhataja Krista Sildoja andis Pulsti kohta välja raamatu: "Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi". Tänavu 23.01. toimus Mooste viinavabriku saalis kõige selle mälestuseks meeldejääv kontsert.
Mooste rahvamuusikakooli tunnusmärgiks om vanaaegne sõlg. Ka sõlel on telg. Teljega kinnitatakse sõlg rinda, rõiva külge. Võime öeldä, et Valgjärve-Mooste-Räpina telg kannab rahvamuusikat edasi meie rahva rinnas. Tulge ja vaadake ise, kuidas ta särab! Kohtumiseni Moisekatsi Elohelü festivalil!
(Valgjärve-Moos´te-Räpinä telg´ Moisekatsi Elohelül.)
Tinahavvanõ rahvamuusikasäädüngide festival Moisekatsi Elohelü peetäs 25. – 26.04. Moos´ten. Festivali man saasõ nättäväst üts´telg´, miä om elon hoitnuq rahvamuusikat nii Vanal Võromaal ku ka laembalt – terven Eestin. Tuu telg´ köüt kolmõ valda Vana Võromaa põh´apiiri pääl, egäüts´esiq kihkonnan.
Valgjärve vallan Kanepi kihkonnan elli pikki aas´tit üle Eesti kuulsa lõõdsamiis´ Kikka Karla (1914-1992). 2014. aas´ta om kuulutõt Karl Kikka aas´tast. Timä sündümisest om nüüt 100 as´tat täüs ja tedä mälehtädäs ka Elohelül. Timä perändüst autas elon hoitaq ja edesi kanda sama Valgjärve valla pillimängjä ja ja pillimeistre Tartese Heino.
Tele tõõsõst otsast Räpinäst om peri festivali üts´ võistluslugu „Oppus neiodõlõ“. Tollõ noodiq omavaq ärq tuuduq 1886. a. Kiudoski Viido näütemängon „Mardisandid“, kos om tarvitõt vanno rahvalaula. Saman laalumängon om joba olõman laul „Setokõsõq sõitsõvaq“, midä om ildampa naatuq köütmä Hermann Julius Schmalzi (1870-1945) nimega. A õigus om tuu, et Schmalz uma „seto meeste“ laalupargiga and´ rahvalaalalõ vahtsõ elo ja timä kaudu omavaq „seto“ laaluq üle Eesti tutvast saanuq. Vahtsõmbal aol om rahvamuusikat autanuq edesi kandaq Luhatside pereh, kiä om peri säältsamast Räpinä küle alt. Esä Elmar (1908-1991) ja poig Toivo Luhats (1938-) omaq mõlõmbaq olnuq nii pillimeheq ku pillimeistriq. Toivol sai minevasta 75 aas´tat täüs. Tä om Tal´nan kamandanuq rahvamuusikaansamblit Piibar joba 1971. a. pääle. Tä om avvu sisen pidänüq Räpinä kandi põlist rahvapilli – päkäravvakannõld. Tollõ pilli jaost om täl ka opiraamat kirotõt. Minevä süküs käve tä päkäravvakannõld oppaman Mooste rahvamuusikakoolin (14.9.2013).
Nii olõmõq jõudnuq uma jutuga vällä Põlva kihkonda Moos´tehe. Tan peetäs Elohelü pito joba katsandat kõrda. 2012. aas´tast pääle tüütäs tan rahvamuusikakuul´. Aga seemeq om pant mulda hoobis varrõmb. Rahvamuusika herätäjä August Pulst käve siin ummi muusikidega 1935. a. kontsõrti anman. 1940. a. oll´ tä siin suvitaman. Rahvamuusikakooli juhataja Sildoja Krista and´e Pulsti kottalõ ka raamatu vällä: "Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi". Tinahavva (23.01.) tetti siin viinakua saalin kygõ tuu mälehtüsest illos´ kontsõrt´.
Moos´te rahvamuusikakooli märgist om vanaaoline sõlg´. Ka sõlõl om telg´. Telg´ om tuu, minkaga pandas sõlg´ rinda. Võõm´e üldäq, et Valgjärve-Mooste-Räpinä telg kand rahvamuusikat miiq rahva rinnan hilkaman. Tulkõq esiq tuud kaema Moisekatsi Elohelü suurõlõ pidolõ!
Valgjärve-Mooste-Räpina telg hoiab rahvamuusikat rahva rinnas.
(Valgjärve-Mooste-Räpina telg Moisekatsi Elohelül.)
Tänavune rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü toimub 25. – 26.04. Moostes. Festivali kaudu tuleb nähtavale teatud telg, mis on hoidnud rahvamuusikat elavana nii Vanal Võrumaal ku ka laiemalt – terves Eestis. See telg ühendab kolme valda Vana Võrumaa põhjapiiril, igaüks eri kihelkonnas.
Valgjärve vallas Kanepi kihelkonnas elas pikki aastaid kogu Eestis tuntud lõõtsamees Karl Kikas (1914-1992). 2014. aasta on lõõtspillimängijate poolt kuulutatud Karl Kikka aastaks. Tema sünnist möödub 100 aastat ja tema pärand lisab värvi ka tänavusele Elohelüle. Seda pärandit aitab elus hoida ja edasi kanda sama valla pillimees ja ja pillimeister Heino Tartes.
Telje teisest otsast, Räpinast, tuleb festivali kohustuslik võistluslugu „Oppus neiodõlõ“. Selle noodid on ära toodud 1886. a. pärinevas Viido Kiudoski näütemängus „Mardisandid“, kus esitatakse vanu rahvalaule. Samas näidendis leidub juba ka laul „Setokõsõ sõitsõva“, mida hiljem on hakatud seostama Hermann Julius Schmalzi (1870-1945) nimega. Igatahes on tõsi, et Schmalz oma „seto meeste“ laulukooriga andis rahvalauludele uutmoodi elu ja suuresti tänu temale on „setu“ laulud kogu Eestis tuntuks saanud. Uuemal ajal on rahvamuusikat aidanud edasi kanda Luhatsite pere, kes on pärit sealtsamast Räpina külje alt. Isa Elmar (1908-1991) ja poeg Toivo Luhats (1938-) on mõlemad olnuq nii pillimehed kui pillide valmistajad. Toivol täitus mullu 75 eluaastat. Ta om Tallinnas juhatanud rahvamuusikaansamblit Piibar juba alates 1971. a. Ta on aus pidanud Räpina kandi eripärast päkärauakannelt. Selle pilli kohta on tal kirjutatud ka õpperaamat. Möödunud sügisel käis ta pälarauakannelt tutvustamas Mooste rahvamuusikakoolis.
Nii olemegi jutuga jõudnud Põlva kihelkonda Moostesse. Siin peetakse Elohelü festivali juba kaheksandat korda. 2012. aastast alates töötab siin rahvamuusikakool. Aga seeme on mulda pandud hoopis varem. Rahvamuusika ärataja August Pulst käis Moostes oma muusikutega 1935. a. kontserti andmas. 1940. a. oli ta siin suvitamas. Rahvamuusikakooli juhataja Krista Sildoja andis Pulsti kohta välja raamatu: "Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi". Tänavu 23.01. toimus Mooste viinavabriku saalis kõige selle mälestuseks meeldejääv kontsert.
Mooste rahvamuusikakooli tunnusmärgiks om vanaaegne sõlg. Ka sõlel on telg. Teljega kinnitatakse sõlg rinda, rõiva külge. Võime öeldä, et Valgjärve-Mooste-Räpina telg kannab rahvamuusikat edasi meie rahva rinnas. Tulge ja vaadake ise, kuidas ta särab! Kohtumiseni Moisekatsi Elohelü festivalil!
PRESSITEADE 17.04.2104
XV EESTI RAHVAMUUSIKATÖÖTLUSTE FESTIVALI PASS MÜÜGIL
Eesti rahvamuusikatöötluste festival "Moisekatsi Elohelü 2014"
Juba viieteistkümnendat aastat toimub aprilli viimasel nädalalõpul Põlvamaal, Mooste mõisas eesti rahvamuusikatöötluste festival.
.
"Moisekatsi Elohelü" rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, unustamata sealjuures oma juuri.
Seekordsel festivali võistluskontserdil astuvad võistlustulle eesti vaimuliku rahvalaulu viljeleja Üks.. seltskond Tallinnast, pärimusmuusika mõttemustrite kaasajastaja Ars-Apta Viljandimaalt,
Põlvamaalt pärit lauljatar Sigrid Luiga ansambliga MSM, varasemate festivalide eripreemiate laureaadid Greip Pärnust ja Miinus Seitse Tallinnast.
Esimest korda saavad võistluskogemuse Moostes ans. Soejoro, Värska Muusikakooli Pärimusviiuliansambel ning KoKoKo koos Meelis Külaotsaga.
Soomet esindavad seekord ans. Tranq Mitt, duo Esterin Teekannu ja Tarvantyttär.
Festivali peapreemiaks on 1000 eurot millega kaasneb Ilme ning Riho Kulla skulptuur "Laulev neiu"
Tänavusel juubelifestivalil loovad erilise õhkkonna galakontserdil esinevad varasemate aastate laureaadid: Virre, Wirbel, Uisapäisa, Mälutagune, Krüüsel, Singelus / Sireli, Wigla, Kihnu poisid, Juhan Uppin (Rüüt), Fibrill.
Festivali avatseremoonia toimub reedel, 25.aprillil kell 20.00 Mooste järve peal kanuude- ja lõuna eesti parimate lõõtsamängijatega, jätkudes Mooste Folgikojas simmaniga.
Laupäevane MÕISATUUR koos põnevate kontsertidega Mooste mõisa erinevates hoonetes annab võimaluse tasuta nautida festivali varasemaid laureaate nagu ans. Wirbel, Mälutagune, Greip ning soome muusikute etteasteid Ämblikumajas ja MoKsis.
Festival kulmineerub laupäeval kell 18.00 algava võistlus- ja galakontserdiga, kus astub üles 21 ansamblit ligi 120 muusikuga.
Festivali žürii tööd juhib Eesti Heliloojate Liidu esimees helilooja Olav Ehala. 15.korda osaleb žürii töös festiavli patroon Ingrid Rüütel.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriks Räpina Vallavalitsus ja Põlva Maavalitsus.
Festivali peapreemia annab välja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp
Kogu festivali programmiga saab täpsemalt tutvuda http://folkfest.weebly.com/
Festivali piletid müügil Piletilevis
Festivali kahepäeva pass eelmüügis 20 eurot, koha peal 25 eurot
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/muu/?concert=142689http://youtu.be/Ois9v63m5Eo Folgisuvi algab Moostest!
Festivali kunstiline juht
Ülle Podekrat - yllepodekrat@hot.ee ( +372 ) 5087825
Maarja Aigro – maarja.aigro@rapina.ee, (+372) 5153 254
XV EESTI RAHVAMUUSIKATÖÖTLUSTE FESTIVALI PASS MÜÜGIL
Eesti rahvamuusikatöötluste festival "Moisekatsi Elohelü 2014"
Juba viieteistkümnendat aastat toimub aprilli viimasel nädalalõpul Põlvamaal, Mooste mõisas eesti rahvamuusikatöötluste festival.
.
"Moisekatsi Elohelü" rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, unustamata sealjuures oma juuri.
Seekordsel festivali võistluskontserdil astuvad võistlustulle eesti vaimuliku rahvalaulu viljeleja Üks.. seltskond Tallinnast, pärimusmuusika mõttemustrite kaasajastaja Ars-Apta Viljandimaalt,
Põlvamaalt pärit lauljatar Sigrid Luiga ansambliga MSM, varasemate festivalide eripreemiate laureaadid Greip Pärnust ja Miinus Seitse Tallinnast.
Esimest korda saavad võistluskogemuse Moostes ans. Soejoro, Värska Muusikakooli Pärimusviiuliansambel ning KoKoKo koos Meelis Külaotsaga.
Soomet esindavad seekord ans. Tranq Mitt, duo Esterin Teekannu ja Tarvantyttär.
Festivali peapreemiaks on 1000 eurot millega kaasneb Ilme ning Riho Kulla skulptuur "Laulev neiu"
Tänavusel juubelifestivalil loovad erilise õhkkonna galakontserdil esinevad varasemate aastate laureaadid: Virre, Wirbel, Uisapäisa, Mälutagune, Krüüsel, Singelus / Sireli, Wigla, Kihnu poisid, Juhan Uppin (Rüüt), Fibrill.
Festivali avatseremoonia toimub reedel, 25.aprillil kell 20.00 Mooste järve peal kanuude- ja lõuna eesti parimate lõõtsamängijatega, jätkudes Mooste Folgikojas simmaniga.
Laupäevane MÕISATUUR koos põnevate kontsertidega Mooste mõisa erinevates hoonetes annab võimaluse tasuta nautida festivali varasemaid laureaate nagu ans. Wirbel, Mälutagune, Greip ning soome muusikute etteasteid Ämblikumajas ja MoKsis.
Festival kulmineerub laupäeval kell 18.00 algava võistlus- ja galakontserdiga, kus astub üles 21 ansamblit ligi 120 muusikuga.
Festivali žürii tööd juhib Eesti Heliloojate Liidu esimees helilooja Olav Ehala. 15.korda osaleb žürii töös festiavli patroon Ingrid Rüütel.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriks Räpina Vallavalitsus ja Põlva Maavalitsus.
Festivali peapreemia annab välja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp
Kogu festivali programmiga saab täpsemalt tutvuda http://folkfest.weebly.com/
Festivali piletid müügil Piletilevis
Festivali kahepäeva pass eelmüügis 20 eurot, koha peal 25 eurot
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/kogupere/muu/?concert=142689http://youtu.be/Ois9v63m5Eo Folgisuvi algab Moostest!
Festivali kunstiline juht
Ülle Podekrat - yllepodekrat@hot.ee ( +372 ) 5087825
Maarja Aigro – maarja.aigro@rapina.ee, (+372) 5153 254
PRESSITEADE
IMPROVISATSIOON TRADITSIOONIS MOOSTE MOODI
On selgunud XV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdi nominendid:
Maarja Nuut – Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja on oma stiililt täpne ja minimalistlik, ent samas ometi rikkalikust energiast ja heast tunnetusest laetud muusik. Lisaks oma muusikale teeb Maarja kaasa ansamblites Knihv ja rahvusvahelises koosluses Ethnoin Transit, mille esinemised on viinud teda kõikjale Euroopasse ja Austraaliasse. 2013 a ilmus Maarja debüütplaat „Soolo“, mis ohtralt vastukaja leidnud eriti välismeedias.
Maarjaga konkureerib esimest korda Moostes festivalil osalev Soomest pärit viiuldaja ja lauljatar Mirva Tarvainen.
Üle mitme aasta on jälle võimalus kuulata Tallinnas tegutsevat ansamblit Üks ..seltskond, kelle loomingusse kuulub eesti vaimulik rahvamuusika, keskaegne ja renessaansmuusika, mis omamoodi väänatud ja elekterdatud.
Ansambel Ars Apta ( Seotud Kunst) Viljandimaalt seob eesti pärimusmuusika mõttemustrid omanäoliselt tänapäeva muusikasse. Ideede ja lugude autoriks on Vootele Ruusmaa.
M.S.M on trio tartlastest koos Põlvamaalt pärit lauljatari Sigrid Luigaga. Koos luuakse minimaalsetest vahenditest maksimaalseid tulemusi.
Vokaalansambel Greip Pärnust ja Miinus Seitse Tallinnast on varasematel Mooste festivalidelt viinud mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Ansamblite juhid Fred Rõigas ja Erki Meister on žüriilt tunnustust saanud eriliselt imeliste kõlavärvingutega seadete loomisel ja esitamisel.
Päris esimest korda on võistlustules ans. KoKoKo koos Meelis Külaotsaga, kelle eesmärgiks on teha mõnusalt head muusikat, nautida seda ja anda hea tunne edasi publikule.
Värska Muusikakooli Pärimusviiuli Ansambel esindab Põlvamaad ning nende juhendaja on Ott Kaasik, keda publik teab ansamblist Kihnu Poisid.
Võistluskontserdi üks mehisemaid kooslusi on Lõuna- Eesti meestest koosnev ansambel Soejoro.
Ansambli eestvedajaks on tunnustatud folkmuusik ja aranzeerija Kristjan Priks .
Festivali peapreemia on 1000 eurot, millele kaasneb Ilme ja RihoKulla skulptuur “Laulev neiu”
Lisaks peapreemiale antakse igal aastal välja eripreemiad ja auhindu.
Kontserdi II pooles toimuval galakontserdil astuvad üles varasematel aastatel preemiaid võitnud ansamblid Virre, Wirbel, Krüüsel, Mälutagune, Wigla, Sireli, Kihnu Poisid ja lõõtsakuningas Juhan Uppin.
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali patroon pr. Ingrid Rüütel on festivalile pühendatud bukletis kirjutanud:
Arhiivides talletatud rahvamuusikakogud on aardelaekad, kust alati võib leida midagi, mis sobib uues kontekstis ka uue ajastu kultuuri. Nii alustavad vanad rahvaviisid oma “ teist elu” . Ainult et nüüd rüütatakse vanad viisid sootuks uude kuube. Just nii on kõlanud eesti rahvaviisid Põlvamaa rahvamuusikatöötluste festivalil ja seekord juba 15 korda!
Lisaks traditsioonilisele võistluskontserdile ning päikese looja laulmisele Mooste järve ääres, leiavad aset lõõtsameeste ühismängimised ja kontserdid, südaöine esivanemate mälestamine ja vabalava kontserdid. Täpsem info meie kodulehel: http://folkfest.weebly.com/
XV eesti rahvamuusikatöötluste festival toimub 25.-26. aprillil 2014 Põlvamaal Mooste mõisa Folgikojas ning peakorraldajateks on MTÜ Folgisellide Selts.
Kohtumiseni Moostes!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali kunstiline juht
Ülle Podekrat
Telf. 5087825
IMPROVISATSIOON TRADITSIOONIS MOOSTE MOODI
On selgunud XV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdi nominendid:
Maarja Nuut – Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja on oma stiililt täpne ja minimalistlik, ent samas ometi rikkalikust energiast ja heast tunnetusest laetud muusik. Lisaks oma muusikale teeb Maarja kaasa ansamblites Knihv ja rahvusvahelises koosluses Ethnoin Transit, mille esinemised on viinud teda kõikjale Euroopasse ja Austraaliasse. 2013 a ilmus Maarja debüütplaat „Soolo“, mis ohtralt vastukaja leidnud eriti välismeedias.
Maarjaga konkureerib esimest korda Moostes festivalil osalev Soomest pärit viiuldaja ja lauljatar Mirva Tarvainen.
Üle mitme aasta on jälle võimalus kuulata Tallinnas tegutsevat ansamblit Üks ..seltskond, kelle loomingusse kuulub eesti vaimulik rahvamuusika, keskaegne ja renessaansmuusika, mis omamoodi väänatud ja elekterdatud.
Ansambel Ars Apta ( Seotud Kunst) Viljandimaalt seob eesti pärimusmuusika mõttemustrid omanäoliselt tänapäeva muusikasse. Ideede ja lugude autoriks on Vootele Ruusmaa.
M.S.M on trio tartlastest koos Põlvamaalt pärit lauljatari Sigrid Luigaga. Koos luuakse minimaalsetest vahenditest maksimaalseid tulemusi.
Vokaalansambel Greip Pärnust ja Miinus Seitse Tallinnast on varasematel Mooste festivalidelt viinud mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Ansamblite juhid Fred Rõigas ja Erki Meister on žüriilt tunnustust saanud eriliselt imeliste kõlavärvingutega seadete loomisel ja esitamisel.
Päris esimest korda on võistlustules ans. KoKoKo koos Meelis Külaotsaga, kelle eesmärgiks on teha mõnusalt head muusikat, nautida seda ja anda hea tunne edasi publikule.
Värska Muusikakooli Pärimusviiuli Ansambel esindab Põlvamaad ning nende juhendaja on Ott Kaasik, keda publik teab ansamblist Kihnu Poisid.
Võistluskontserdi üks mehisemaid kooslusi on Lõuna- Eesti meestest koosnev ansambel Soejoro.
Ansambli eestvedajaks on tunnustatud folkmuusik ja aranzeerija Kristjan Priks .
Festivali peapreemia on 1000 eurot, millele kaasneb Ilme ja RihoKulla skulptuur “Laulev neiu”
Lisaks peapreemiale antakse igal aastal välja eripreemiad ja auhindu.
Kontserdi II pooles toimuval galakontserdil astuvad üles varasematel aastatel preemiaid võitnud ansamblid Virre, Wirbel, Krüüsel, Mälutagune, Wigla, Sireli, Kihnu Poisid ja lõõtsakuningas Juhan Uppin.
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali patroon pr. Ingrid Rüütel on festivalile pühendatud bukletis kirjutanud:
Arhiivides talletatud rahvamuusikakogud on aardelaekad, kust alati võib leida midagi, mis sobib uues kontekstis ka uue ajastu kultuuri. Nii alustavad vanad rahvaviisid oma “ teist elu” . Ainult et nüüd rüütatakse vanad viisid sootuks uude kuube. Just nii on kõlanud eesti rahvaviisid Põlvamaa rahvamuusikatöötluste festivalil ja seekord juba 15 korda!
Lisaks traditsioonilisele võistluskontserdile ning päikese looja laulmisele Mooste järve ääres, leiavad aset lõõtsameeste ühismängimised ja kontserdid, südaöine esivanemate mälestamine ja vabalava kontserdid. Täpsem info meie kodulehel: http://folkfest.weebly.com/
XV eesti rahvamuusikatöötluste festival toimub 25.-26. aprillil 2014 Põlvamaal Mooste mõisa Folgikojas ning peakorraldajateks on MTÜ Folgisellide Selts.
Kohtumiseni Moostes!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali kunstiline juht
Ülle Podekrat
Telf. 5087825
"Moisekatsi Elohelü 2014“ kuts võistluskontsõrdile
Pikä pido pääkõrraldaja MTÜ Folgisellide Selts kuts muusikategijid Moostehe mõõtu võtma. Võistluskontsõrdi pääle saasõ hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl.
Eesti rahvamuusikasäädüngide festival pidä 25.-26. mahlakuu pääväl umma 15. aastapäivä. Juubõliaastal tetäs kumardus kõõgile ülesastjile, kiä omavaq tuu ao siseh võistlusõtulõst läbi käünü ja taa pido päält tulõvadsõs aos hää huu sisse saanu. Nigu iks, nii peetäs pido ka siikõrd mahaq Põlva maakonnah Mooste mõisah, ja mõtõld om tä tuu jaos, et vanast aost perändedüt eesti muusikat saassi korgõs kittä ja vahtsõlõ elolõ herätädäq nüüdetse ao moodo perrä säetült, nii et põline püsüssi alalõ ka vahtsõ man.
Kõigilõ ütitses võistlusluus sai siikõrd valitus Räpinä kihkonnast peri laul „Oppus neiodõlõ“. Laul tulõtas miilde Räpinä kandi mitmahäälset laalumuudo, midä om küländ veidü kirja pant. Laalu viis om esiqsugumanõ: tuud olõ-i muialt kirja pant ja ei olõq ka üles võet. Mitma häälega nuut´ om saadu kuulmeistre Poolakes'e Joosepi käsikiräst ja nätäq om, et tuud om joba säetü vahtsõ ao koorilaalu moodo perrä. Nii et taa olõs joba esiq nigu umaaigne rahvamuusikasäädüng. A tuuvõrra inämb viil om tan mõtõldaq ja tetäq vahtsõ ao muusikasäädjil.
Olku võistluskontsõrdile säetü luuq, märtseq näq omavaq, a nääde põh´as piät olõma vana leelo vai vahtsõmb riimiline rahvalaul, tandsolugu vai pilliviis, midä ettekandja sääd ümbre nii, nigu tä muusikamiil´ ette ütles. Tuuga tä pand proomilõ nii uma laaluhelü ku pillitundmise, luumise- ja mängolusti ja mõistmise tuud vällä näädätäq.
Võistluskontsõrdi osaliisi hindas viiest inemisest kogo. Üts hindajist om 14 aastat olnu pido patroon Rüütli Ingrid, kiä and vällä ka hindänimelist avvohinda. Võistluskontsõrdi pääpreemiä om 1000 eurot.
Pido sünnüpäävaprogrammi mahus viil muid kontsõrte. Noidõga peetäs meeleh nii kavvõhe kuulsat Valgjärve valla lõõdsamiist Kikka Karli, kiä sündü siiäq ilma 100 aastat tagasi, ku ka varratsõmbide festivale võitjit.
Võistluskontsõrdi pääle saasõ hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl: http://folkfest.weebly.com/
Pikä pido pääkõrraldaja MTÜ Folgisellide Selts kuts muusikategijid Moostehe mõõtu võtma. Võistluskontsõrdi pääle saasõ hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl.
Eesti rahvamuusikasäädüngide festival pidä 25.-26. mahlakuu pääväl umma 15. aastapäivä. Juubõliaastal tetäs kumardus kõõgile ülesastjile, kiä omavaq tuu ao siseh võistlusõtulõst läbi käünü ja taa pido päält tulõvadsõs aos hää huu sisse saanu. Nigu iks, nii peetäs pido ka siikõrd mahaq Põlva maakonnah Mooste mõisah, ja mõtõld om tä tuu jaos, et vanast aost perändedüt eesti muusikat saassi korgõs kittä ja vahtsõlõ elolõ herätädäq nüüdetse ao moodo perrä säetült, nii et põline püsüssi alalõ ka vahtsõ man.
Kõigilõ ütitses võistlusluus sai siikõrd valitus Räpinä kihkonnast peri laul „Oppus neiodõlõ“. Laul tulõtas miilde Räpinä kandi mitmahäälset laalumuudo, midä om küländ veidü kirja pant. Laalu viis om esiqsugumanõ: tuud olõ-i muialt kirja pant ja ei olõq ka üles võet. Mitma häälega nuut´ om saadu kuulmeistre Poolakes'e Joosepi käsikiräst ja nätäq om, et tuud om joba säetü vahtsõ ao koorilaalu moodo perrä. Nii et taa olõs joba esiq nigu umaaigne rahvamuusikasäädüng. A tuuvõrra inämb viil om tan mõtõldaq ja tetäq vahtsõ ao muusikasäädjil.
Olku võistluskontsõrdile säetü luuq, märtseq näq omavaq, a nääde põh´as piät olõma vana leelo vai vahtsõmb riimiline rahvalaul, tandsolugu vai pilliviis, midä ettekandja sääd ümbre nii, nigu tä muusikamiil´ ette ütles. Tuuga tä pand proomilõ nii uma laaluhelü ku pillitundmise, luumise- ja mängolusti ja mõistmise tuud vällä näädätäq.
Võistluskontsõrdi osaliisi hindas viiest inemisest kogo. Üts hindajist om 14 aastat olnu pido patroon Rüütli Ingrid, kiä and vällä ka hindänimelist avvohinda. Võistluskontsõrdi pääpreemiä om 1000 eurot.
Pido sünnüpäävaprogrammi mahus viil muid kontsõrte. Noidõga peetäs meeleh nii kavvõhe kuulsat Valgjärve valla lõõdsamiist Kikka Karli, kiä sündü siiäq ilma 100 aastat tagasi, ku ka varratsõmbide festivale võitjit.
Võistluskontsõrdi pääle saasõ hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl: http://folkfest.weebly.com/